Karmen Maikalu
Psühholoog
Tere
See, mida kirjeldad on väga keeruline olukord ja mõistan, et oled mures nii ema kui õe pärast.
Kõigepealt on oluline öelda, et kui ema väljendab soovi endalt elu võtta ja teeb selle suunas konkreetseid samme (nt plaanib kodust ära minna kavatsusega enda elu lõpetada), peab viivitamatult helistama 112 või viima ema psühhiaatriakliiniku erakorralisse vastuvõttu:
Psühhiaatriakliiniku valvetuba Tallinnas: 6172 650 (24h)
Psühhiaatriakliiniku valvetuba Tartus: 731 8764 (24h)
Psühhiaatriaosakonna valvetuba Pärnus: 4473281 (24h)
Psühhiaatriakliiniku valvetuba Viljandis: 435 4255 (24h)
Selge on see, et kui emal on olnud mõtteid, et ta ei soovi enam elada, siis vajab ta professionaalset abi. Võib-olla võiks emale pakkuda võimalust istuda autosse ja minna koos arsti juurde. Pöörduda võikski lähima psühhiaatriakliiniku erakorralisse vastuvõttu. Kui see tundub ema jaoks liiga suur samm, siis võib minna perearstile, kes oskab julgustada pöörduma edasise abi juurde. Esialgseks toetuseks on võimalus helistada ka Eluliinile 6558088 (igapäevaselt kl 19-07) või emotsionaalse toe ja hingehoiu telefonile 116 123 (nõustajad pakuvad emotsionaalset tuge iga päev ajavahemikul 10-24 ning hingehoidjad kell 16-24). Peamine, et ema ja teie pere ei oleks selle murega üksi, vaid tagatud oleks professionaalne abi.
Samas ei saa ei Sina ega Su õde võtta oma ema eest lõplikku vastutust. Te saate tema eest palvetada, olla toeks ja soovitada pöörduda professionaalse abi poole, vajadusel panna emale arsti juurde aeg või minna temaga sinna koos kohale, ent lõpliku otsuse teeb täiskasvanud inimesena siiski tema ise.
Mis puudutab Sinu õde, siis ole talle toeks, kuid ära eelda, et Sina pead olema tema ainus toetaja. On väga hea, et õde on valmis minema psühholoogi juurde. Praeguses olukorras võiks ta seal käia regulaarselt, mitte ainult ühekordselt. Paljud noored ei oska kohe oma tundeid sõnastada, see on täiesti normaalne ja selle pärast ei pea muretsema. Psühholoog oskab aidata kliendil ennast avada, selleks ei pea olema kliendil endal ettevalmistust ega erilist oskust.
Võid õelt küsida, kas ta soovib, et Sa läheksid temaga psühholoogi juurde kaasa või kas ta soovib hiljem oma kogemust psühholoogiga vestlusest Sinuga jagada. Samuti võiksite koos mõelda, kas tema koguduses oleks mõni usaldusväärne inimene või mentor, kellega õde saaks aegajalt rääkida või temaga koos palvetada – on hea, kui lisaks Sinule ja psühholoogile on õele toeks veel keegi neutraalne inimene, kes pole perega otseselt seotud.
Oluline on, et ka Sul endal oleks keegi, kellega saad sel teemal rääkida või koos palvetada. Nii suurt koormat ei pea keegi üksi kandma. Palu tuge koguduse vanematelt, pastorilt või kristlikult nõustajalt, vajadusel pöördu psühholoogi poole.
Suitsiidimõtetega lähedase toetamise kohta võid lähemalt lugeda siit: https://peaasi.ee/suitsiid/
Heade soovidega
Karmen Maikalu
Psühholoog-psühhoterapeut