Tea Ausin
Psühholoog
Tere!
Vihastumisel ja ärritumisel võib olla erinevaid põhjuseid, mis sageli tulenevad inimeste füüsilisest ja emotsionaalsest enesetundest. Kui soovite teada, mis vallandab Teis ärritust ja viha, võite proovida mõelda mõne olukorra üle, kus vihastasite. Millised mõtted Teil peas käisid? Kas Teile tundus, et olukord on (psühholoogiliselt) ohtlik või ebaõiglane? Kas olite väsinud või oli Teil mõni vajadus täitmata?
Viha ei ole esmane emotsioon. See tähendab, et enne viha kogesite Te mõnda teist emotsiooni nagu mure, hirm, pettumus, alandus, ebakindlus. Kui olete olnud vihane, siis meenutage, milline tunne eelnes vihale. Ka see aitab Teil endaga toimuvat paremini mõista.
Viha üle mõelda ja sellest rääkida saab ajal, kui Te parasjagu ei ole vihane. Viha ajal ei saa aju mõtlev osa, milleks on otsmikusagara koor, töötada, sest tugev emotsioon on aju juhtimise nn. üle võtnud. Seetõttu ei suuda inimesed sageli ka oma käitumist viha ajal pidurdada- sest enesejuhtimine on samuti otsmikusagara koore ülesanne.
Vihastumine on normaalne emotsionaalne reaktsioon ja seda ei saa ära hoida. Küll aga on võimalik harjutada endale oskusi, et kontrollida oma käitumist ja valida kohane reaktsioon enne, kui viha on kasvanud ja emotsioon haarab kogu kontrolli. Sageli soovitatakse harjutada aeglustamist. See tähendab, et kui märkate, et viha tekib, siis ütlete endale “Stopp!” ja ei tee, ei ütle veel mitte midagi. Andke endale mõni minut aega, et viha saaks lahtuda ja mõtlemisvõime saaks taastuda.
Kindlasti on hea otsida endale abiks psühhoterapeut. Viha kontrollimise oskusi õppida ja oma viha põhjusi mõista aitavad hästi näiteks kognitiiv-käitumuslik psühhoteraapia ja skeemiteraapia.