Leidsin teie foorumi kui otsisin infot hingehoiu kohta. Minu hingehoidja ajab mind segadusse. Loodan leida selgust ja tänan vastuse eest juba ette! Ma saan selle hingehoidjaga rääkides uusi teadmisi ja mõtteid (oma probleemide lahendamiseks), mis mulle väga meeldivad ja millest mul oleks väga kahju loobuda, aga ma ei tunne ennast temaga kuigi vabalt, vaid rohkem nagu rumal koolitüdruk targa õpetajaga. Ma justkui peaks ennast koguaeg kuidagi tõestama, kui temaga vestlen. Ta nagu väldib minu tunnetest rääkimist- ütleb: „Aga mis siin vihastada on,“ või muud sellist ja viib jutu kohe mujale. Ta on mu juttu mitu korda valesti tõlgendanud, aga parandusi ei kuula ära. Ta laseb mul kodus mingite teemade üle mõelda, aga järgmiseks korraks on ise need ülesanded ja teemad unustanud, nii et paljud küsimused jäävad nagu õhku ja minusse on kogunenud igatsus nii paljusid asju talle kunagi või lõpuks ometi ära seletada. Ta tõmbub eemale (solvub), kui ma ei kiida mõnd asja heaks, mis ta teeb või ütleb. Ta annab mõista, et temal on minuga raske, sest ma olevat erakordselt keeruline. Ta räägib pool ajast hoopis oma elust ja plaanidest ja teistest inimestest, keda ta on aidanud. Kui ma räägin mõnest oma sõbrast, kellel on mure, siis ta sageli soovitab selle sõbra tema juurde saata. Mul on tunne, et mitte tema ei hoia minu hinge, vaid mina toidan kuidagi tema eneseuhkust sellega, et kuulan ausa huviga tema jutte temast endast. Kui ma kujutan ette, et lõpetan tema juures käimise, siis saan aru, et mul oleks väga kahju seda teha, hakkaksin leinama, aga ma ei saa aru, miks. See võib olla tema huvitavate juttude pärast või südamesse kogunenud igatsuse pärast olla tema poolt päriselt kuuldud ja nähtud? Kui ma selle üle palvetasin, siis vastus ajas mind veelgi enam segadusse: mul justkui oleks võime teda aidata nende kogemuste läbi, mida temaga jagada üritan, aga selleks peaks tema suutma „rumalat koolitüdrukut“ südamega kuulata. Ma ei ole varem ühegi hingehoidja ega ka psühholoogi juures käinud ja mul pole toetuspunkti, mis aitaks selles segaduses korda luua. Kas ma peaksin lõpetama tema juures käimise? Ma kardan, et ta solvub siis veel rohkem kui pisiasjade peale.
