Autor: Ruuda Lind. haridus.ekn.ee
Viimase 20 aasta jooksul on Eestis palju muutunud. 1990. aastate üldiste suurte ümberkorralduste taustal hakkas muutuma ka Eesti hariduselu. Põhjamaade eeskujul jõudsid kaasava hariduse põhimõtted meie koolidesse ja lasteaedadesse, kuigi põhimõte erivajadustega laps tavakooli ja tavalasteaeda tundus esialgu paljudele pedagoogidele väga võõras ja Eesti haridussüsteemi sobimatu.
Praegu on lasteaedades nii eri- kui ka sobitusrühmad, paljud erivajadustega lapsed käivad tavarühmas ja kergemate erivajadustega lastel on võimalik õppida ka tavakoolis, samas on säilinud ka erikoolide võrgustik.
Viimasel paaril aastakümnel on loodud mitmeid puuetega noorte päevakeskusi ja tugikodusid. Eesti valitsus on võtnud suuna erivajadustega laste ja noorte kodulähedasele õppele ning tingimuste loomisele erivajadusega inimeste paremaks integreerumiseks ühiskonda. Oluliselt on suurenenud ka erivajadusega lapse vanemate roll.
Kool ja lasteasutus toetavad lapse perekonda, soodustades lapse kasvamist ja arenemist ning tema individuaalsuse arvestamist. Spetsialistidel, nõustamiskomisjonidel ja pedagoogidel on nõuandev roll, kuid kõik lapsesse puutuvad otsused teeb tänapäeval lapsevanem, samas vajab ta kindlasti teadmisi erivajadusega laste õpetamise võimalustest, nõuandeid ja tuge.
Artiklis avatakse teemasid: