Peresuhted > Koolikiusamine

Olen hädas. Meie poeg on sattunud koolikiusamise alla, mis on viinud selleni, et poeg ei taha enam kooli minna. Elame maal väikeses kohas ja kooli vahetamine on praeguses seisus meie perele võimatu. Olen rääkinud direktori ja ka klassijuhatajaga, aga tulemused on samad. Mida ma saan lapsevanemana oma lapse toetamiseks teha?

Vastab koolipsühholoog Mari Heina:

Vastuseks Teie murele soovitan võimalusel pöörduda psühholoogi vastuvõtule, kes selgitab tekkinud probleemi põhjuse ja nõustab ning õpetab meetodeid kiusajatega toimetulekuks.

Lapsevanemana olete toiminud õigesti rääkides probleemist klassijuhatajaga. Paraku valivad kiusajad sageli koha, aja ja olukorra, kus õpetajad ei näe toimuvat.

Oluline on kindlasti lapse mure ära kuulata, küsida võimalikult palju lisaküsimusi üksikasjade ja eelnenud sündmuste selgitamiseks.

Mõtteaineks ja toimetulekuks võiksite arutada järgmist:

  1. Kuna suhted on alati vähemalt kahepoolsed, võib juhtuda, et lapsed ei taju, kui nad on ka ise pahaaimamatult kellelegi liiga teinud. Vestluses lapsega tuleks seda selgitada.
  2. Kiusamise ohvriks võivad sattuda lapsed, kes on ebakindlad või madala enesehinnanguga. Ebakindlust vähendab mõne huvialaga tegelemine või oma tugeva külje väljaselgitamine, mis tõstab ka õpilase enesehinnangut.
  3. Kiusaja on sageli õpilane, kes tunneb end koolis halvasti ja parema enesetunde saamiseks hakkab teistele liiga tegema. Vastuseisuks kiusajale aitab julge ja enesekindel käitumine ja (keha)hoiak.

Olenevalt olukorrast, lapse vanusest, kiusamise meetoditest jm, on teisigi toimetuleku võimalusi, aga need vajavad konkreetsemat ning üksikasjalikumat probleemikirjeldust.

13.06.2020