Mineviku taak väsitab

Tere! Olen veidi üle 50aastane mees ja koguduses käinud kümmekond aastat. Mu lapsepõlv ja elukäik on olnud keerulised. Alkohoolikust isa, koolis kiusamine, psühholoogiliselt raske aeg sõjaväes. Selle tagajärjel olen kogu elu tundnud hirmu suhtlemise ees. Paraku ei tunne end vabalt ka kirikus. Sisemise kammitsetuse ja pideva hirmu tunne panevad kui kikivarvul käima ja see kurnab ning väsitab. Tundevarjundites kumab väga tugevalt läbi ka häbi. Olen olnud aastakümneid oma elust pornograafia sõltuvuses, lisaks alkohol, mis viisid 20 aastat tagasi psühhoosini. Sellest ajast saadik on mu mõistus kui piltlikult arvuti, millel on mingi vidin läbi põlenud. Olen hakanud sellest kõigest väsima. Tunnen enda sees, et ei taha enam. Kuigi olen usule tulekust saadik sõltuvusest füüsiliselt vaba, ei ole ma vabanenud mineviku taagast. Olen käinud eestpalvel koguduses, palvekliinikus, ise palvetanud aga vabanemist pole tulnud. Ise arvan, et ainult Püha Vaim teab ja saab näidata probleemi juurt ja selle aidata ka kõrvaldada. Teinekord algavad traumad juba emaüsas. Palun, et aitaksite mõelda, kuidas edasi. Tänan vastuse eest!