Lahutuse mõju lapsele

23. detsember 2022 Kategooria: Peresuhted, paarisuhe

Selline juhtum. Nimed muudetud. Peeter (30) elas pruudi Heliga kaua aastaid (kooli 9. kl saati). Abiellusid, lõpuks 2017 aastal sündis poeg. Peeter ja Heli lahutasid. Heli abiellus pea kohe, Peetril pruut. Laps on vahel ema juures ja vahel isa juures. Kui laps ema juurest isa juurde tuleb, on talle tüdrukute asjad kaasa pandud. Peetri uue naise vastu on laps üles keeratud. 5 aastane laps karjub vastu... "Ma ei salli sind! Miks sina pead minule süüa andma?! Räägin issile, ta viskab su välja siit!" Laps ei kuula sõna, karjub iga asja peale. Peetri uus naine ei tahagi enam temaga tegeleda. Lapse ema on lubabama hakanud 5 aastasel telefonis olema... 4-5 tundi jutti. Ja kui isa keelab, siis karjutakse vastu: "Sina seda ei ütle, emme lubab!" Öösel kui magab, on barbi nukud kaisus, kui ei maga, siis karjub öösel, peksab jalgadega vastu seina. Nii kaua karjub, kui issi tõuseb ja ta sülle võtab või paneb teki peale. Mänguväljakul ka karjub, et issi aitaks teda atraktsiooni peale, kuigi seal on trepp olemas, kus üles minna. Ja kui issi ei aita, siis karjubki lihtsalt ja peksab isa. Vetsu ka ei lähe üksi. Ma ei tea, miks lapse ema juures toimub, aga alati kui laps isa juurde läheb, on ta täielik hüsteerik. Ime et naabrid ei ole veel politseid või lastekaitset neile kutsunud. Uus naine on tänu sellele lapsele nurka surutud, ta tahaks last õpetada mängima, riidesse panema jne aga ta ei kuula, peksab, kisub riietest, naerab pidevalt ja karjub. Lapse ema on nüüd poisile siis igasugu naiste parukaid ostnud, barbi nukke, nukuriideid, isegi lapsele roosa mütsi, millega poiss ka lasteaias käib. Poiss väiksem oli, siis mängis autodega, rongidega, nii nagu poiss ikka. Nüüd on Peeter ka alla andnud, kuigi alguses ta ei lasknud poisil plikade asjadega tegeleda. Mul pole lihtsalt sõnu, kuidas see on võimalik?

Lii Lilleoja

Pereterapeut ja kasvatusnõustaja

Tere!
Kirja lugedes rullub lahti pingelise lahutuse lugu, mille keskmes on kannatajana 5-aastane laps. Laste jaoks on vanemate lahutus alati keeruline, eriti siis kui vanemlik koostöö puudub. Lapse põhivajadus on turvalisus – ta vajab oma elus järjepidevust ning tunnet, et mõlemad vanemad hoolivad temast ning teadmist, kuidas tema elu edaspidi korraldatud saab olema (hea oleks, et laps näeks lausa kalendrist, millal ta ühe või teise vanema juures on). Last toetaks see, kui mõlema vanema juures oleks sama päevarutiin ja kasvatuspõhimõtted. Kindlasti peaksid vanemad ja teised sugulased hoiduma lapse juuresolekul tülitsemast ning lubamatu on lapse kuuldes üksteist halvustada. Paljudel lastel, kelle vanemad ei suuda pärast lahutust tasakaalukalt käituda ning on üksteise suhtes süüdistavad, tekivad käitumisprobleemid. Põhjuseks on see, et lapsel on raske toime tulla teda ümbritsevate inimeste emotsionaalse tasakaalutusega. Lapsele tuleks eelkõige tagada stabiilne kasvukeskkond ning rahulikult ja heatahtlikult vajalikke sotsiaalseid oskusi õpetada.
Mänguasjadest:
Muidugi toetavad last talle meelepärased mänguasjad ja lisavad ebastabiilses olukorras turvatunnet. Lapse valikuid ei tohiks  arvustada. See on üsna tavapärane, et koolieelses eas mängivad nii tüdrukud kui poisid nii nukkude kui autodega.
Nii, et praegu ei ole kindlasti aeg vaielda erinevate kasvatuspõhimõtete ja mänguasjade üle ning vastastikku üksteist süüdistada. Parim, mida lapse jaoks antud keerulisel ajal teha, on võtta tema jaoks aega, kuulata teda, mängida lapsega koos talle meelepäraseid mänge ning pakkuda talle täiskasvanute poolt palju armastust ja hoolimist, aga loomulikult ka piiride seadmist ja heatahtlikku suunamist.
Mulle tundub, et pere vajaks pere- ja kasvatusnõustamist. Lastekaitse spetsialisti suunamisega on võimalik seda pere jaoks tasuta saada.
23. detsember 2022