Kristlase elu > Vihastumine

Minu tutvusringis on inimene, kes vihastub kergelt ja väljendab oma viha füüsiliselt. Näiteks kui keegi pereliige talle mingil põhjusel närvidele käib, siis ta lükkab või lööb teda (vahel päris hullusti, tagajärjeks sinikad). See on kestnud aastakümneid. Ta on ka kristlane. Olen temaga sellest rääkinud, aga ei ole vist abi olnud. Kas tegu võib olla mingi psüühilise haigusega?

Vastab psühholoog Eleri Viinalass:

Tundub, et tegemist on üsna raske juhtumiga, kui ütled, et see on kestnud aastakümneid. Huvitav, kui vana see inimene on? Kas saab mõelda ajas tagasi, et millal viha selliselt väljendamine võis alata? Vägivalla all ei tohi keegi kannatada ja kui asi on tõsine, siis tuleks pöörduda kasvõi politseisse, kes juhendab vajaliku abi saamiseks edasi.

Psüühilise haiguse diagnoosimiseks tuleb minna psühhiaatri vastuvõtule. Muutuse toimumiseks on vaja, et inimene tunnistaks oma viga ja tal oleks tahe muutuda. Ta peab võtma isikliku vastutuse oma tegude ees ja tundma ära probleemi, ja mis kahju ta teistele sellega teeb. Kui ei aita ühe sõbra rääkimine, siis tuleb minna kahekesi. Vahest ta ei mõista probleemi tõsidust, kui tema juurde selles küsimuses on pöördunud ainult üks inimene. Ka peavad need sõbrad olema sellised, kes on tema jaoks usaldusväärsed. Loe ka Matteuse 18:15–17. Loomulikult võiksid tema eest püsivalt palvetada ja loota, et ta kuuleb Jumala kõnetust oma elus. Samuti võib mõelda hetkedele, kus ta ei ole vihane ja saab oma tunnete kontrollimisega hakkama. Mis on siis teisiti? Kas ta elus on siis vähem stressi? On see näiteks pärast trenni, kus ta saab end teisel viisil välja elada? Ühesõnaga, tuleks leida just sellele inimesele sobivaid viha väljaelamise viise. Palju on ka vastavat kirjandust, mida tasub raamatupoodi või -kokku uudistama minna. Siinkohal aga on oluline jällegi selle inimese enda tahe muutuda. Palveta tarkust edasi tegutsemiseks!