Kõrged ootused koguduses

25. oktoober 2024 Kategooria: Kristlase elu

Olen perekondlikel põhjustel noore täiskasvanuna osa kogudusest, kus on ainult pensionärid. Neil on minu suhtes kõrged ootused, et “tooksin inimesed kirikusse”, samas pole peale minu keegi huvitatud muudatustest, uutest töövormidest jms, nad ootavad hoopis, et ma oleks “mootoriks” nende kommetele ja traditsioonidele (kuidas muusikat teha, kuidas lauda katta jm, millel pole erilist teoloogilist argumentatsiooni taga, lihtsalt harjumuse jõud). Sellest on minu enda jaoks saamas hingehoidlik probleem, olen endas palju viha alla surunud (vanainimestega peab ju ometi lugupidav olema!), ka on konfliktitaluvus minu nõrgaks kohaks. Kogudust ma nagunii ei suuda muuta, kuidas aidata siin iseennast?

Mari Vahermägi

Vaimulik

Saan aru, et probleemiks on ristuvad ootused koguduses ning nendega seoses tekkinud emotsioonid. Ja küsimus, et mida teie teha saaksite.

Arvan, et on mõningaid samme, mis ehk aitaksid olukorda lahenduse poole.
Kõigepealt oleks hea endale uuesti lihtsalt ja konkreetselt sõnastada (selles) koguduses käimise eesmärk? See ei pruugi olla iseenesest selge. Milline on teie eesmärk ja milline on see eakatele õdedele? Millised on prioriteedid? Seejärel saab panna need kõrvuti ja vaadata kust (ja kelle jaoks) algab probleem. Kirja põhjal tundub, et ootusi on väljendatud põhiliselt teiepoolselt.

Seejärel peaks aga olukorda kõrgemalt vaatama. Kogudus on Jumala oma, Jeesus on koguduse juht ja pea ja seetõttu on oluline küsida kõigepealt just Tema arvamust ja ootusi – seda nii igaüks enda rolli kohta, aga ka ühiselt koguduse rolli kohta. Ka need vastused tuleks üheskoos taas läbi arutada/ palvetada.
On ülioluline, et koguduse tegevusi määratledes tehakse kõigepealt ruumi Jeesusele ja Pühale Vaimule, neid kuulatakse ja palutakse nende juhtimist. Jumal tahab väga oma kogudust edasi viia, Tal on enamasti väga konkreetsed plaanid ja Tema teab täpselt iga koguduse ressurssi ning võimalusi. Aga need võivad olla hoopis teistsugused, kui ise oleme ette kujutanud. See tähendab, et peame enda plaanid alistama. Jumal on ka valmis pannud kogu varustuse, et oma kogudust edasi viia enda plaanide kohaselt.

Nii peaksid koguduse tegevused lähtuma ühiselt mõistetud/vastu võetud eesmärgist, ning kui minnakse edasi Jumala juhtimisel ja jõustamisel, siis liidab see koguduse veel kindlamalt üheks.
Apostel Paulus sõnastab seda nii: “…(et me) tõtt taotledes armastuses kasvaksime kõiges selle sisse, kes on pea, Kristus, kelles kogu ihu on kokku liidetud ja koos hoitakse iga kõõluse kaasabil vastavalt iga üksiku liikme tegevusele tema mõõdu järgi ja kes teeb, et ihu kasvab enese ülesehitamiseks armastuses.” (Ef 4:15-16)

Hingevaenlane teeb kõik, et tekitada kogudusse võimalikult palju lõhesid ja erimeelsusi ning seetõttu on hea valvel olla, märkamaks iga kurja plaani, et see tühistada. Väljakutseks on sellises olukorras jääda armastusse, olla pikameelne ja leppida koheselt kui mingi isikute vaheline tüli tekib.

Kui aga taoline ühine otsimine ja arutamine ei õnnestu, tuleb isiklikult endale paluda Püha Vaimu juhtimist. Tema teab ja ka näitab need sammud, mis antud olukorras on võimalikud teha, ka siis kui meile tundub, et enam midagi ei ole võimalik teha. Tema on ka südamete muutja ja rahu tooja. Mõnikord ei saa me erimeelsustes teha muud kui armastada ja teenida kaaskristlasi, aktsepteerides neid sellisena nagu nad on. Jumal aga teeb samal ajal südamete muutmise tööd. Tähtis on joonduda Jumalaga kõiges ja mitte hakata enda jõust pressima.

Kui te tunnete, et hinge on ladestunud juba liiga palju negatiivset (viha jms) – siis soovitaksin väga leppida kokku kohtumine hingehoidjaga – on võimalik, et enne te isegi ei kuule, mida Jumal vastab, kui enda hing on täis kõike muud. Ja siis on kõige parem need asjad lahti rääkida ja neist vabaneda.

Õnnistusi soovides,

Mari Vahermägi