Mõistan sinu muret ning segadust selles küsimuses, kas ja kui palju usaldada Jumalat ja iseennast.
Inimestevahelised suhted on erinevad ning ajas muutuvad. Kooskasvamine on miski, mis nõuab kindlasti mõlema osapoole panust. Kui mingil põhjusel need suhted siiski jahenevad, tekivad probleemid, siis on see tavaliselt siiski seotud millegagi, mis on juhtunud emmakumma inimese või paari ühises elus. Jumala eesmärk kindlasti ei ole kooselupaare lahku ajada, abielu on loomulikult parim võimalik kooselu vorm kahe inimese vahel, kuid meie sekulaarses ühiskonnas siiski mitte ainuvõimalik.
Ükski kooselu ei ole täiuslik ning vajab mõlema osapoole tahet ja soovi koos olla. Kasuks tuleb ka oma tunnete rahumeelne väljendamine ning sealsamas võtta aega, et päriselt lõpuni teist ära kuulata. Ka kristlaste elus tuleb ette vääritimõistmist, tasub selle tunde ja põhjustega samm-sammuliselt tegeleda. Kui tundub, et üksi ei jaksa või ei oska, siis tasub kaaluda ka spetsialisti poole pöördumist, kes saab juba täpsemalt jagada juhiseid ja soovitusi konkreetsete tehnikate kohta.
Kui saan ise veel toeks olla või soovite teemast pikemalt rääkida, siis olen valmis kuulama ja kaasa mõtlema.