Kuidas toetada bipolaarseid inimesi, kes ühel hetkel on väga „usklikud” (palvetavad, on osaduses, ülistavad) ja teisel hetkel on usk kadunud, esineb ka jumalavaenulikku käitumist jms.
Psühholoog
Bipolaarne häire on nagu depressioongi raske psüühiline haigus. Inimesed on harjunud füüsilisi haigusi nägema piiravana, aga psüühilised haigused võivad tunduda kuidagi kergemad, sest pealtnäha ju pole viga midagi. Kui inimesel on jalaluumurd, siis keegi ei oota, et ta jookseks sama kiiresti kui terved. Samuti ei peaks ootama, et bipolaarse häirega inimese emotsionaalne stabiilsus ja selle väljendus (ka kristlasena) oleks sama normaalne kui tervel inimesel. Ma ei taha öelda, et olukord peaks nii jääma. Nõnda nagu jalaluumurd paraneb, võib inimene terveks saada ka bipolaarsest häirest, kuigi viimase puhul võib see olla pikem ja keerulisem protsess.
Mõlemal juhul tuleks pöörduda arsti poole ja probleemiga tegeleda. Arvan, et häirega inimesi saab toetada, olles nende jaoks olemas nii lihtsal kui raskel perioodil. Kindlasti võiks nende eest ja koos nendega palvetada ning ühtlasi jälgida, et nad saaksid vajaliku ravi ja võtaksid ka neile välja kirjutatud ravimeid. Ning samas mõista, et nende häirest tulenev emotsionaalne ebastabiilsus, mis väljendub näiteks vihas Jumala vastu, on samuti Jumala kontrolli all ja tema näeb alati suuremat pilti.