Abikaasade koostöö

8. november 2021 Kategooriad: Isiklik areng Peresuhted, paarisuhe

Tere! Kas see on normaalne, et mu abikaasa läheb tihti ära nii, et ta ei ütle mitte midagi? Ma ei saa sellest aru. Elame kuuekesi 2-toalises korteris. Abikaasal on oma ettevōte ja minu teada pole tal töid viimasel ajal üldse olnud. Ta läheb väga tihti kodust ära nii, et ma üldse ei teagi. Ma ei tea, kuhu ta läheb ja mida ta teeb. Mina jään üks koju 4 lapsega ja tihti pole meil väga süüagi. Ma ei saa aru, miks ta ei vōi minuga üldse rääkida. Olen murdumise äärel. Nii raske on hakkama saada, kuna tunnen ennast üksinda. Ma ei tea, kuidas toime tulla. Kuidas edasi minna? Nii palju on lahtiseid otsi. Püüan teha, mis ma suudan, aga kas ma peaksin väiksemad lapsed lasteaeda panema ja mōne ameti ōppima, et oma peret hoida ja toita, et riided ja söök oleks olemas ja arved makstud? Läksin väga noorelt mehele ja ametit mul pole. Olen ka vaktsineerimata. Kas mind üldse tööle vōi koolitusele vōetakse? Nii palju on lahtiseid küsimusi. Pole aega ja kohta, kus saaksin neid oma mehega arutada. Vahel on tunne, et vōtan oma lapsed autole ja sōidame kuhugi kraavi, siis saab mees rahulikult oma elu elada. Ei oska lahendust leida. Kas keegi saaks aidata?

Karita Kibuspuu

Psühholoog ja pereterapeut

Eluperioodi mitme väikese lapsega peetakse üheks kõige väljakutseterohkemaks pereelu etapiks üldse. Aega, mil peres kasvab rohkem kui üks koolieelik (või algklassilaps ja väikelapsed), peetakse suisa nii väsitavaks ja energiakulukaks, et selleks ajaks julgustatakse vanemaid endale tugivõrgustikku looma ja appi paluma. Tugivõrgustiku võivad moodustada lähisugulased: vanavanemad, õed-vennad, tädid-onud või siis head tuttavad: sõbrad-sõbrannad, naabritädid-onud, töö- või kogudusekaaslased, keda aeg-ajalt lapsehoidjateks või muidu väsitaval hetkel appi kutsuda.
Kes võiks olla need abilised, kes Teie perele veidi hingamist saaksid pakkuda? Sageli proovivad väikeste laste vanemad (ja eriti emad) olla ise hästi tublid ja hakkamasaajad, kuid 4 lapse kõrvalt ei pruugi olla puhkamiseks ja taastumiseks piisavalt võimalusi. Pidev ülekoormus ja sügav väsimus on aga otsetee läbipõlemise ja lootusetusetundeni.
Murekirjast jäi mulle kõlama ka see, et hetkel on paarisuhtes pigem pingeline õhustik ja abikaasade vahel lähedust vähe. Tunnete ennast naisena üksildasena ning vanemlikus rollis üksinda. Mõte mehega neid teemasid arutada, on väga hea, kuid enne sellist vestlust peaksite saama kindlasti veidi puhata – väsinud peaga võivad emotsioonid kergemini tuliseks minna ning eneseväljenduski on keerulisem. Kõige parem oleks ehk see, kui saaksite eelnevalt kellegagi oma mõtteid, tundeid, vajadusi, igatsusi ja võimalikke lahendusvariante läbi arutada. Kui tunnete, et oma sõpruskonnas niisugust usaldusväärset vestluskaaslast ei leidu, on võimalik pöörduda ka mõne nõustaja või psühholoogi poole. Tänapäeval pakuvad enamus nõustamiskeskusi nii kohaletulemise kui ka videoülese kohtumise võimalusi. Olukorras, kus süüa vähe ja raha selle ostmiseks napib, on võimalik abi otsida lähimast sotsiaalabikeskusest või piirkondlikult sotsiaaltöötajalt. Võite julgesti ühendust võtta ka meie nõustamiskeskusega, kus on olemas nii nõustamise kui sotsiaalabiga tegelevad spetsialistid. Meiega saab ühendust aadressil: https://sobraltsobrale.ee/noustamiskeskus-sobraltsobrale/