Suhtlemine

Kirjutad et Sa ei oska suhelda või rääkida nagu jutt jääb kinni ja mõte läheb mujale. Mina näen siin ühte probleemi, see on siira huvi puudumine. Inimesed on ehitatud nii, et kõigile meeldib rääkida, kui nad leiavad kuulaja, kes on nende mõtetest päriselt huvitatud. Siin on kaks olulist komponenti, siiras huvi teise inimese kui isiksuse vastu ja hinnangute puudumine. Kui suudad võtta inimesi, nagu nad on ja kuulata nii, et keskendud nende öeldule, ei saa jutt otsa. Ja kui hetkeks saab, siis on tegemist mõttepausiga. Kui tundub, et paus läheb liiga pikaks, võid aidata teist edasi, küsides mõnda täpsustavat küsimust tema eelneva jutu kohta või julgustades teda jätkama sõnadega nagu huvitav, ma mõistan, ma kuulan vms.

Teine asi on hinnangute mitte andmine. Kõik, mida Sa kuuled ei pruugi Sulle meeldida ja Sa ei pea ka kõigega nõus olema. Aga see ei tähenda, et Sa ei peaks inimest aktsepteerima. Teise inimese tunded, unistused ja soovid on kõik õiged, ükskõik kui subjektiivsed need tunduvad. Püüa keskenduda kaaslase jutule nii, nagu see oleks kõige tähtsam asi maailmas. Selliseid inimesi, kes seda suudavad, on vähe ja seetõttu neid ka armastatakse. Enamus kuulab selleks, et vastata. Kuula Sina selleks, et mõista. Seda saab tegelikult ka õppida, soovitan näiteks lugeda Robert Boltoni raamatut „Suhtlemisoskused“.

Jutu alustamiseks aga piisab üldiselt siirast küsimusest: kuidas sul läheb? kuidas sul päriselt läheb? Ja seejärel tuleb võtta aega kuulamiseks.