Valdur Rosenvald
Psühholoog
Arvan, et võiksime pöörduda tagasi kingituste tegemise algse mõtte juurde. Minu hinnangul on kingituse tegemisel kaks peamist eesmärki – näidata saajale armastust ja hoolimist ning tekitada rõõmu nii andjas kui saajas. Tundub, et kirjeldatud peres ei ole need eesmärgid saanud tõeliselt täidetud, vaid pigem on kingituste tegemine tekitanud lahkheli ja tülisid. See võis juhtuda sellepärast, et oleme inimestena erinevad ja seega on meie armastusekeeled ehk viisid armastust väljendada samuti erinevad. Mõnele on kingituste saamine ja tegemine üks peamisi armastusekeeli, aga teise jaoks ei pruugi see üldse nii tähtis olla.
Mis võiks olla lahendus? Selleks et üksmeelsele lahendusele jõuda, tuleks seltskond kokku kutsuda ja avameelselt ning teisi austavalt oma ootusi kingituste osas väljendada. Oleks hea selgeks saada, mis on inimeste armastusekeeled ja kuidas teised saaks kingituste tegemisel nendega arvestada. Pereliikmele, kelle jaoks on väga eriline, kui ta saab mõne hoolikalt läbimõeldud asja ja tunneb selle kaudu armastust, võiks sedalaadi kingitusi teha. Teistele, kelle jaoks tunduvad materiaalsed kingitused mõttetud, võiks välja mõelda midagi, mis nende armastusekeelega sobiks. Kvaliteetaja puhul ühine kogemus kinkijaga, näiteks korraldatud paadisõit vaiksel järvel. Või teenimist väärtustava inimese puhul võib kinkija näiteks lubada garaaži koristada ja selle päriselt täide viia. Oluline on leida lahendus, mis arvestaks inimeste eripära ja tooks kõigile rõõmu.