Kristlase elu > Üksindus vallalisena

Ma olen peaaegu keskealine, üksik ning lastetu. Olen oma vallalise elu panustanud koguduse töösse, töötanud-õppinud. Täna leian, et olen väga hapraks muutunud. Otsin inimest enda kõrvale, sest sõpradest ei piisa, nad on pered loonud ja lapsed saanud. Otsin lähedasi hingi ja nii satun kummalistesse suhetesse, mida tegelikult ei taha. Mu eneseväärikus kaob ja tunnen, et olen justkui kuristiku äärel. Kuidas end aidata?

Vastab perenõustaja Annely Kaasik:

Saan aru, et oled olukorras, kus vajad ellu muutust, oled endast palju välja andnud, panustanud teistesse inimestesse enda ümber ja teinud seda tööd rõõmuga. Ja ma usun, et kui tagasi vaatad, on palju põhjust olla tänulik, nii sinul kui teistel, keda oma tööga oled aidanud. Aga võib juhtuda, et iseenda vajadused on jäänud seejuures tahaplaanile, oma nö tass on jäänud täitmata. Seda ei ole kunagi liiga hilja täitma asuda.

Soovid enda kõrvale kedagi, kes sind toetaks ja mõistaks. See on igati hea plaan. Suhtesse astudes on hea läbi mõelda, et kahe inimese vaheline suhe on mõlemapoolne andmine ja jagamine, mitte ainult saamine. Hetkel mulle näib, et vajad ennekõike oma tassi täitmist, vajad endasse hingerahu, rõõmu, enesekindlust. Mis on need tegevused, mis sulle rõõmu pakuvad? Võta aega neid teha. Mis on need asjad elus, mille üle tänulik oled? Kirjuta need enda jaoks välja. Kes on need inimesed sinu ümber, kellega on koos hea olla, kes ka sind ära kuulavad? Võta aega nendega koos olla.

Kui võimalik, siis soovitan sul osaleda koolitusel PREP üksikutele “Minu suhe on minu kätes”. Sobiva koolituse leiad https://prep.ee/kalender/

Soovin sulle jõudu ja tarkust edasi liikumiseks. Jumal on sind toetamas igal päeval, Tal on sinuga head plaanid!

22.06.2020